Thtede All

Tähtede all

Tähtede all on sõnad ja sõnade all on mõtted ja mõtete all laiad ideed ja nende all eluteed.

Leiva lõhn

Poest koduteel lõhn tõuseb ka läbi kilepakendi. Meenutab mulle häid ootavaid hetki, mis tulevad üsna pea. Iga hammas ette teab suutäie täiust, tasakaalu. Hea leib on nii kuradi hea!

Ach, krdile, võin ka korralik tumlrikasutaja olla, kui tahan!

So “queer” isn’t just an identity that’s broadly inclusive because, I don’t know, we like big parties. There’s actually an underlying ethic, a queer theory, that has political implications.

Its name reclaims a slur because the point is to say, “I am different, but that’s not a bad thing.” The queer movement is about upholding the right of all people to deviate from an oppressive cisgender, heterosexual, patriarchal norm. Broadening the spectrum of acceptable diversity; questioning and dismantling the social pressures that police and punish deviance. Changing not just our own lives, but how our entire society thinks about sex and gender.

That’s why “queer” embraces so many different groups. It’s not trying to erase their differences, but to try to coherently understand the complex overlapping pressures that affect each of them, and to extend our reach beyond the LGBT+ community. It’s about the right of lesbians to live without men and the right of trans and nonbinary people to be who they are, the right of asexuals to define for themselves what’s significant in their lives, the right of straight men to be vulnerable and emotional and nonviolent. When the great queering project is done, you will see the changes everywhere, not just in small LGBT+ enclaves.

It’s recognizing that something that harms or oppresses one of us is pretty likely to harm all of us, so we all benefit from taking it down together.

Päeva algus

Niiuuts! “Natuke veel. Ma magan.” Niiuuts? “Olgu, täh, et mul tudida lasid, kus need aluspüksid on, pagan ...?” Maa on külmetanud. Päike juba tõusnud ja ere,  kuigi mitte veel soe. On uni ja on janu. Koer pissib ära. Tunne, et olen tore annab päevale toe. 

õde/vend

Saad aru, ma nii tahaks! Nii tahaks temaga lähemalt suhelda. Nii tahaks päriselt tunda ja teada, kes ta on. Mismoodi tunnetab.  Kas ja kuidas. Ma oli tema vastu nii kuri lapsena. Ja nii külm päris noorena.  Alles hiljem nooruses, nii 20+ midagi taipasin, et üle mõistuse kallis.

Aga ei julge. Suhelda, noh. Sest mis siis, kui tema on veel üks inimene, kes on tegelt mittearusaaja tüütute peavooluajakirjanduse-mõtetega elu ja inimeste osas? Olgu, mitte peavoolu,  nii nõme ei ole mu vend mitte. Aga no ... kasti pandavate  “punk on mõelda sedasi”-mõtetega. Mõtle, kui ta ei olegi mu salajane hingesõber kaugel eemal!

Ja siis ma parem ei.